Korduma kippuvad küsimused

Poes müügil olevad muruseemned võib jagada põhimõtteliselt kaheks- universaalmurud ja erimurud. Lisaks on veel müügil segud hõrenenud murude pealt parandamiseks. Kõige laialdasemalt kasutatakse universaalseid seemnesegusid nagu näiteks “Koduõuemuru”, “Lustimuru” ja “Eliitmuru”. Need segud tasub valida siis, kui on tegemist parasniiske või niiskema poolse mullaga ja kasvukoht on päikesele avatud või siis asub nõrgalt päikese eest varjatud kohas. Selline muru talub hästi tallamist, kuid spordi- ja mänguväljaku tallamiskoormusele see siiski vastu ei pea. Sinna tuleb külvata erisegu. Seemnesegu valikul tuleks tähelepanu pöörata seemnesegu koostisele. Dekoratiivsema ja vähem hoolt nõudva muru saab segust (‘Inglise muru’ ja ‘Eliitmuru’), mis sisaldab punase aruheina lühivõsundilist (Festuca rubra trichophylla, ingl. slender creeping red fescue) ja puhmikulist vormi (Festuca rubra commutata, ingl. chewings fescue). Valget ristikut sisaldav “Koduõue muru” sarnaneb rohkem loodusliku muruga. Selle eeliseks on väike lämmastikväetise tarve, sest valge ristik seob lämmastikku  õhust ise. See muru püsib ka siis dekoratiivne, kui teda lämmastikväetisega üldse ei väetata.

Erisegud

Spordi- ja mänguväljakumuru peab olema tallamiskindel ning koosneb peamiselt aasnurmikast ja karjamaa raiheinast. Lisatud on ka punast aruheina. Eestisse sobivad kõige paremini aasnurmikarohked  segud. Karjamaa raihein täidab  kiiresti tühikud, kuid on talveõrn ja sellist muru tuleb sageli uuendada. Seepärast ei tohiks see liik seemnesegus domineerida. Spordimurud kasvavad hästi ainult päikesepaistelises parasniiskes kasvukohas.

Tugevalt tallatavasse kohta muru rajamiseks sobib hästi ‘Pallimuru’.

Varju taluvad murud koosnevad peamiselt punasest aruheinast ja lamba-aruheinast, veidi on segus ka aasnurmikat. Kuigi nimetus lubab palju, sobivad need segud ikkagi ainult poolvarju. Täisvarju taluvat muru ei ole olemas. Seal kasvatatakse pinnakattetaimi. See seemnesegu sobib muru rajamiseks ka päikesele avatud kuiva kasvukohta. NB! Varjumuru tallamiskindlus on universaalmuruga võrreldes nõrgem.

Tinglikult võib erisegude alla paigutada ka “Kiirmuru”. Nagu nimetus juba ütleb, saab sellest seemnest uue muru väga kiiresti. Soodsate tingimuste (õhutemperatuur üle 20⁰ C, muld niiske ) korral areneb korralik taimik välja juba 4 – 6 nädalaga. Puuduseks on keskmisest tagasihoidlikum talvekindlus ja lühiealisus. Muru püsib dekoratiivne 1 – 3 aastat, misjärel tuleb seda uuendada. Seetõttu soovitame seda seemet kasutada ainult siis, kui soovite rajada muru ajutiselt (näiteks umbrohtude leviku tõkestamiseks), külvata muru kohta, kus on teada, et see nagunii ei püsi (tugevalt tallatavad alad nagu näiteks koerte jooksurajad jne) või ka parandada vana muru.

Neile, kes teavad taimede kohastumusi kasvutingimuste suhtes, ütleb etiketil toodud seemnesegu koostis kõik. Neile kes seda ei tea, tooksin välja mõned indikaatorid, mida on kasulik seemnesegu valikul teada. Esimene asi, mida seemnesegu puhul tasub jälgida on karjamaa raiheina osakaal (ing. k perennial ryegrass, ladina k. Lolium perenne) segus. See iseloomustab muru talvekindlust ja kestust. Segud, kus seda liiki on üle 20% annavad talveõrna ja lühiajalise muru. Karjamaa raiheina eeltoodust suurem osakaal on õigustatud ainult spordimurude ja vana muru pealtparandamiseks mõeldud seemnesegudes.

Teiseks tasub jälgida on aasnurmika osakaalu. Aasnurmika (ing. k. bluegrass, ladina k. Poa pratensis) osakaalust segus sõltub muru tallatavus. Tavalistes universaalmuru segudes peaks see olema 30 – 40%, spordimurudes vähemalt 40%.

Punase aruheina( ing.k. red fescue ja ladina k Festuca rubra ning lamba-aruheina (ing. k. Sheep fescue, ladina k. Festuca ovina) osakaalu järgi saab hinnata muru varjutaluvust ja põuakindlust. Mida rohkem on neid liike segus, seda paremini muru varju ja põuda talub. Samas tuleb pidada meeles, et kumbki neist kahest liigist ei püsi tugevalt tallatavas murus. Seetõttu on võimalik nende osakaalu järgi hinnata ka muru tallatavust (vt. vastust ka eelmisele küsimusele).

Muru rajamisel mullaga koonerdada ei tasu. See võib minna hiljem väga kalliks maksma. Mullakihi tüsedus peaks olema vähemalt 12cm. On veelgi parem, kui mulda on 20 cm. Mullakihi tüsedusest oleneb, kui palju tuleb Teil hiljem kulutada kastmisveele ja väetistele. NB! Sama nõue mullakihi tüseduse osas kehtib ka muruvaibast muru rajades.

Soovitav seda teha ei ole, kuid keelatud samuti mitte. Seemnesegud on liigiliselt koosseisult üsna sarnased. Kõik nad koosnevad valdavalt aasnurmikast, punasest aruheinast ja karjamaa raiheinast. Erinevad muru omadused saadakse liikide osakaalu muutmise teel segus. Toon siin ühe lihtsa näite. Aasnurmikat kasutatakse nii “Varjumuru” kui “Pallimuru” seemnesegudes. Kuid selle liigi osakaal on neis kahes segus täiesti erinev. Kuna aasnurmikas varjulistes kasvukohtades hästi ei püsi, võetakse seda varjumuru seemnesegusse väga vähe. Spordimurudes on ta aga hea tallamiskindluse tõttu domineeriv liik. Kui segada need kaks segu omavahel, siis saame omaduste poolest midagi nende kahe vahepealset, mis ei sobi kasutamiseks ei varjulises kasvukohas ega ka spordiväljakul.

Segude koostamisel arvestatakse ka sortide lehe laiuse ja värvi tooniga. Need peavad ühte segusse võetavatel sortidel olema sarnased. Eriti kehtib see kallimate seemnesegude puhul. Erinevates seemnesegudes kasutatavatel sortidel võivad need omadused erineda. Seega riskite erinevaid segusid kokku segades oma muru dekoratiivsusega.

Alustan lõpust. Ei usu, et poes keegi riskiks müüa ebakvaliteetset seemet. Selleks on Taimetoodangu Inspektsiooni poolne kontroll liialt range. Pigem võib olla põhjus külvijärgses kastmises või ka idanemiseks liialt madalas õhutemperatuuris. Kuna seda küsimust esitatakse väga tihti, siis tuleb vastus sellele ka veidi põhjalikum.

Murude rajamiseks kasutatavate heintaimede seemnete idanemise aeg on väga pikk ja liigiti erinev. Kõige kiiremini idaneb karjamaa raihein. Tema tõusmed ilmuvad pärast külvi mullast välja keskmiselt 7 – 10 päeva jooksul. Punase aruheina idanemine võtab aega umbes 14 päeva ja aasnurmikal 20 – 30 päeva. Need idanemisperioodi pikkused on siiski väga tinglikud ning sõltuvad suurel määral õhutemperatuurist ja mullaniiskusest. Muruseemned idanevad kõige kiiremini, kui keskmine mullatemperatuur on +15C° ja rohkem ning muld on pidevalt niiske. Kui mullatemperatuur on madalam, siis pikeneb ka seemnete idanemiseks kuluv aeg. Madal mullatemperatuur on varakevadel peamine põhjus, miks muru tärkamine venib.

Kui mulla temperatuuri ei ole meil võimalik reguleerida, siis mulla niiskust saab kastmisega mõjutada. Kahjuks on just kastmine see, mida õigesti teha ei osata. Seda näitab asjaolu, et seemnete idanevuse üle kurdetakse just väga põuastel suvedel. Tihti arvatakse, et kui päevas üks kord  kasta, siis on see muru tärkamiseks piisav. Kahjuks nii see ei ole. Must mullapind kuumeneb päikese mõjul väga kiiresti ja mullas olev vesi aurub sealt ruttu välja. Seepärast on kuumadel suvepäevadel üks kord päevas kasta liiga vähe. Õige kastmine on selline, mis tagab, mulla ööpäevaringse niiskuse vähemalt külvi sügavuselt (1 cm). Kõige sagedamini esinev põhjus, miks külv ei tärka ongi see, et muld päeval kuivab ja juba idanenud seemnete idud hävivad. Kas muld on niiske või kuiv, saab hinnata näpuga. Kui näpp  torgata mulda, peab olema niiskust tunda.

Kes pidavalt kasta ei suuda, ei tohiks teha seda üldse . Kuivas mullas ei juhtu seemnetega midagi ja sajuperioodi saabudes hakkavad nad idanema. Halb on vaid see, et umbrohud tärkavad ka kuivast mullast ning kuiva mulda keerutab üles tuul, kandes muruseemne sealt minema. Kui umbrohtude vastu saab nii niitmise kui ka keemiliste umbrohutõrje preparaatidega, siis tugeva tuule vastu head abinõud peale kastmise või pinna katmise ei ole.

Kulude vähendamiseks ja parema resultaadi saavutamiseks on õige külvata muru vahetult enne vihmaperioodi algust. Sügisel ei tohi jätta külvi hiljemaks kui 15. august. Vaid mere läheduses asuvates kohtades võib külvata veel ka septembri alguses, sest seal püsib  sügisel ilm kauem soe.

Väga raske küsimus. Põhjusteks, miks muru seal kasvada ei taha, on vähene valgus ja liiv. Liiva peal suudavad püsida ainult üksikud taimeliigid ja sedagi hõredalt.  Murutaimedest sobivad sinna kõige paremini lamba-aruhein ja punane aruhein. Müügil olevatest segudest võiksid sinna sobida ‘Varjumuru’ , ‘Inglise muru’ ja ‘Eliitmuru’.  Võib pöörduda ka otse meie poole ja paluda teha lamba-aruheina ja punane aruheina baasil spetsiaalne segu. Soovitada võib ka järgmist tehnoloogiat: liiva pind kaetakse geotekstiiliga, mille peale laotatakse muld, kuhu külvatakse seeme või siiratakse muruvaip. Geotekstiil hoiab ära liiva ja mulla omavahelise segunemise, kuid laseb läbi vee.

Põlispuude all ja kuivas kasvukohas paiknevat muru tuleks niita tavalisest kõrgemalt. Optimaalne niitekõrgus võiks seal olla 8 cm või veelgi kõrgem. Mida pimedam kasvukoht, seda kõrgemalt tuleb niita.

Kahjuks sellise muru seemnesegu meil pakkuda ei ole. Kõik murutaimed kasvavad. Mõni aeglasemalt, mõni kiiremini. Meie poolt pakutavatest murudest on kõige aegalsema kasvuga ‘Inglise muru’ ja ‘Eliitmuru’. Kellele muru niitmine on täiesti vastunäidustatud, peaks pöörduma Ehitusmaailma, Põrandapoodi jne. kauplusesse, kus müüakse rullis sünteetilist (plastmassist) muru. Seda muru ei ole tarvis kohe kindlasti niita.

Eeliseid on peamiselt kolm:

• Muruvaibast valmib muru kõige kiiremini. Te saate omale valmis muru juba mõne päevaga. Seemnest rajades, kulub selleks umbes üks aasta.
• Oht, et töö võib äparduda on kõige väiksem.
• Muruvaipa saab paigaldada maa sulamisest kevadel kuni uuesti külmumiseni sügisel. Seemet võib riskivabalt külvata augustikuu keskpaigani. Hilisemate külvide korral võib juhtuda, et tärganud taimed ei jõua talveks koguda endale piisavalt varuaaineid ja seetõttu nad talvel hukkuvad.On ka kohti, kuhu seemnest muru rajada ei saa ja seal on muruvaip pea asendamatu.Näiteks järsud nõlvad.

Ei erine. Muru hooldamine ei sõltu selle rajamise viisist, küll aga liikidest, mis murus kasvavad, kasvukohast ja tallamiskoormusest.

Koera jooksmisele ei pea hästi vastu ükski muru. Koera puhul on probleemiks see, et koer jookseb tihti mööda ühte kindlat rada (näiteks aia äär) ja sõtkub seal mulla kinni. Selle tagajärjel ei saa juured enam hapnikku ja muru hõreneb. Teiseks vigastab ta oma jooksmisega murutaimikut ka otseselt. Siin, ei olegi head lahendust. Kui muru on alles rajamisel, siis soovitaksime kasutada Pallimuru seemet. Kui kahjustused on olemasolevas murus, siis võiks igal kevadel koera poolt mustaks tallatud kohtades kobestada mulla 10 – 12 cm sügavuselt ja seejärel külvata sinna, kõiki külvireegleid järgides, “Muru uuendussegu” või “Kiirmuru” seemet. Muru renoveerimiseks võib kasutada ka muruvaipa.

Muru vastupanuvõimet (kulumiskindlust) koera jooksmisele saab veidi tõsta niitekõrguse suurendamise teel.

Kindlaid reegleid muruvaiba kvaliteedi hindamiseks täna Eestis kehtestatud ei ole. Põhiline kriteerium on ostja enda silm. Kvaliteetne muruvaip on tihe, ilma ubarohtudeta, ühtlase paksusega. Üks oluline näitaja on ka mätta tugevus. Kui mätas pikkustpidi maast lahti tõsta, ei tohi see  rebeneda, ega ammugi mitte katkeda. Kui mätas rebeneb, viitab see nõrgalt arenenud juurkavale. Selline mätas kuivab kergesti ja juurdub halvasti. Lisaks võib see transportimise käigus laguneda.

Jah võib. Tihti on muruvaip ainuke võimalus, kuidas surnuaiale korralik muru saada. Meie kalmistud on valdavas osas metsakalmistud (paiknevad suurte puude all), kus valgustingimused taimede kasvuks on kesised. Seetõttu seemnest külvid seal tihti ebaõnnestuvad.  Ka muruvaibast rajatud muru püsib surnuaias dekoratiivne lühiajaliselt ning  sõltuvalt valgustingimustest ja ka hooldusest (niitmine, väetamine) vajab iga paari aasta järel väljavahetamist.

Võilille ja ka enamiku teiste umbrohtude tõrjumine murust ei ole täna enam probleemiks. Selleks sobivad mitmed umbrohutõrje preparaadid. Näiteks Kemira poolt pakutav “Starane 180” “. Parim aeg pritsimiseks on varakevadel, kohe kui muru on muutunud roheliseks. Samuti on efektiivne septembri keskpaigas tehtav pritsimine. Esimesel juhul on taimed talvest nõrgad ning seetõttu preparaadi toimele hästi vastuvõtlikud. Sügisel pritsides võimendab preparaadi toimet lähenev talv. Taimed ei suuda enne talve enam mürgist toibuda.  Suve keskel tehtav pritsimine annab tagasihoidlikuma tulemuse. Esmapilgul võib küll näida, et umbrohud on hävinenud, kuid paari nädala möödudes neist osadel  kasv  taastub.  Täpsed juhised pritsimislahuse valmistamiseks ja kasutamiseks leiate  preparaadi pakendilt.

NB! Ettevaatust lillepeenarde läheduses. ‘Starane 180’ on lilledele mürgine. Samuti ei sobi see preparaat siis, kui murus soovitakse säilitada valget ristikut.  Sellisel juhul tuleks kasutada herbitsiidi MCPA 750

Kõige paremini talvituvad murud, mida on niidetud regulaarselt hilissügiseni s.o. kuni külmade tulekuni ja kus lume alla jääva taime pikkus ei ületa 3-5 cm. Regulaarne niitmine tähendab seda, et muru niidetakse kohe, kui taimiku pikkus ületab 1/3 võrra tavapärast niitekõrgust. Lopsakas ja tihe taimik on lume all soodus pinnas lumiseene levikuks. Lumiseen on taimehaigus, mis võib hävitada kogu taimiku. Seepärast olgu lume alla minev taimik pigem lühike kui pikk.

Ei ole ise selle “imega” kokku puutunud, kuid kõik märgid näitavad, et tegemist on üpris keskpärase seemneseguga, mis on väga hea reklaamiga üleskiidetud. Kinnitamata andmetel koosneb see üheaastasest raiheinast, punasest aruheinast ja aasnurmikast. Need on liigid, mida sisaldavad ka kõik meil poes müüdavad seemnesegud. Kellel on asja vastu tõsisem huvi võib selle kohta ise internetist lugeda Canada Green.

Kahjustusi võib olla mitmesuguseid. Kõige tavalisem on see, et võrreldes sügisega on muru kevadel lihtsalt hõredam. See on täiesti normaalne ja sellisel juhul ei ole vaja midagi erakorralist ette võtta. Piisab sellest, kui muru kevadel pärast rohu kasvu algust väetada ja esimestel kordadel niita  tavapärasest 2 – 3 cm kõrgemalt. Kui muru on saavutanud normaalse tiheduse, siis võib niita jälle madalalt. Halvem on see, kui muru sisse on tekkinud tühjad laigud. Kui need on pisikesed, siis kasvavad need ise täis. Kui laigu diameeter on üle 20 cm siis tuleks sinna külvata kas sama või analoogset seemnesegu, mida kasutati muru rajamisel. Kauplustes müüdavad uuendus- ja remontsegud annavad kiire, kuid kahjuks lühiajalise tulemuse, mistõttu nende kasutamist tühikute parandamiseks ei saa soovitada. Ka võib muru väljanägemine nende segudega parandatud kohtades erineda oluliselt üldisest foonist. Murus oleksid sees nagu saared. Enne seemnete külvi kratsitakse parandamist vajav koht raudrehaga mullaseks ja seejärel külvatakse sinna seeme. Pärast külvi riisutakse seeme mulda, mille järel pind kergelt tihendatakse.

Soovitav on seda teha umbes nädal  pärast muru kasvu algust. Enamikel aastatel hakkab muru kasvama aprilli viimasel dekaadil. Esimene väetamine tuleks seega teha maikuu esimesel nädal. See ei ole  väga range reegel ja väetada võib  ka hiljem. Kindlasti ei tohi anda väetist enne  muru kasvu algust. Sellisel juhul uhutakse toitained vihmaveega kasvukihist välja ja taim ei saa neid kasutada.

Sammal hakkab levima siis kui kasvutingimused on kõrreliste jaoks muutunud ebasobivaks. Sammal on haige muru sümptom. Tüüpilisemad tema leviku põhjused on liialt varjuline kasvukoht, vale niiterežiim, ülemäära tihe, niiske või happeline muld, aga ka liialt väike mulla toitainetesisaldus. Eriti soodustab sambla levikut kaaliumi vähesus mullas. Sambla tõrjumiseks tuleb likvideerida selle  tekkepõhjus. Väljakraapimine  üksi sambla levikut ei piira. Kui põhjust ei likvideerita, ilmub sammal kohe tagasi. Sambla vastu aitavad  muruväetised ‘Muru Kevad Extra’ või SUBSTRAL® Samblatõrje + Muruväetis.

Seemnete idanemine sõltub nii mullaniiskusest kui temperatuurist. Kevadel on mullas niiskust tavaliselt piisavalt, küll on aga muld külm, mis muudab idanemise aeglaseks. Kiireks tärkamiseks peaks mullatemperatuur olema öö-päeva keskmiselt vähemalt 15º C. Sellest madalam temperatuur aeglustab idanemist oluliselt. Samas ei ole see ohtlik seemnele. Lihtsalt muru tärkamine viibib. Mõnel aastal on kevad nii külm kui ka kuiv. Muld kuivab enne kui jõuab soojeneda. Vältimaks seemnete hukkumist, tuleks sellisel kevadel mulda aeg-ajalt kasta. Meie soovitus on: säilitage rahu ja jälgige, et muld oleks pidevalt niiske. Küll see muru ühel ilusal päeval tärkab!

Koera uriinis on väga kõrge lämmastiku kontsentratsioon. Kui koer pissib, siis satub mulda suur kogus lämmastikku. Kuigi lämmastik on üks taimede  põhitoiteelement, on selle liiga suur kogus neile mürgine. Kollaste laikudega ollakse  hädas põhiliselt siis kui  peetakse emast koera. Emase koera poolt korraga ühte kohta jäetav uriini  kogus on suurem kui isasel koeral.
Kollased laigud kaovad muru seest aja jooksul ise. Otsest vastuabinõu peale koera harjumuse muutmise, murul omi asju õiendada, täna  ei ole.

Meie firma on tegelenud muruseemnesegude tootmisega juba  aastast 1993. Seetõttu omame selles vallas väga pikaajalist kogemust. Me ei tegele ainult segude müügiga, vaid kasutame neid  ka ise nii haljastuse kui ka muruvaiba põldude rajamisel. Seetõttu tunneme hästi oma segude omadusi. Erinevalt paljudest teistest, sisaldavad meie segud  vähe karjamaa raiheina ja palju aasnurmikat, tänu millele on meie seemnest rajatud  murud talve- ja tallamiskindlad.

Murukõrreliste kasvu kiirus on mõneti erinev. Teistega võrreldes oluliselt kiiremini kasvav liik on karjamaa raihein. Aeglasemalt kasvav on punane aruhein ja eriti selle puhmikuline – ja lühivõsundiline vorm. Meie segudes on neid kõige rohkem Inglise ja Eliitmurus. Kui muru kasvab väga kiiresti, siis võib kahtlustada, et Teie muru sisaldab palju karjmaa raiheina. Kuna see liik taimikus kaua ei püsi, siis võib arvata, et mõne aasta möödudes teie muru kasv ka veidi aeglustub.

Muru kasv aeglustub ka siis kui murule jätta andmata väetis, kuid reeglina kaasneb sellega  muru hõrenemine, umbrohtumine ja lõpuks  sammaldumine. Sama juhtub ka siis kui järgida Tartu Ulikooli teadlaste soovitust (Eesti Ekspress 27.05.215) ja külvata murule suhkrut või saepuru. Olemas on ka  muru kasvu pidurdavaid kemikaalid kuid Eestis me ei ole neid veel müügil näinud.