Poes müügil olevad muruseemned võib jagada põhimõtteliselt kaheks- universaalmurud ja erimurud. Lisaks on veel müügil segud hõrenenud murude pealt parandamiseks. Kõige laialdasemalt kasutatakse universaalseid seemnesegusid nagu näiteks “Koduõuemuru”, “Lustimuru” ja “Eliitmuru”. Need segud tasub valida siis, kui on tegemist parasniiske või niiskema poolse mullaga ja kasvukoht on päikesele avatud või siis asub nõrgalt päikese eest varjatud kohas. Selline muru talub hästi tallamist, kuid spordi- ja mänguväljaku tallamiskoormusele see siiski vastu ei pea. Sinna tuleb külvata erisegu. Seemnesegu valikul tuleks tähelepanu pöörata seemnesegu koostisele. Dekoratiivsema ja vähem hoolt nõudva muru saab segust (‘Inglise muru’ ja ‘Eliitmuru’), mis sisaldab punase aruheina lühivõsundilist (Festuca rubra trichophylla, ingl. slender creeping red fescue) ja puhmikulist vormi (Festuca rubra commutata, ingl. chewings fescue). Valget ristikut sisaldav “Koduõue muru” sarnaneb rohkem loodusliku muruga. Selle eeliseks on väike lämmastikväetise tarve, sest valge ristik seob lämmastikku  õhust ise. See muru püsib ka siis dekoratiivne, kui teda lämmastikväetisega üldse ei väetata.

Neile, kes teavad taimede kohastumusi kasvutingimuste suhtes, ütleb etiketil toodud seemnesegu koostis kõik. Neile kes seda ei tea, tooksin välja mõned indikaatorid, mida on kasulik seemnesegu valikul teada. Esimene asi, mida seemnesegu puhul tasub jälgida on karjamaa raiheina osakaal (ing. k perennial ryegrass, ladina k. Lolium perenne) segus. See iseloomustab muru talvekindlust ja kestust. Segud, kus seda liiki on üle 20% annavad talveõrna ja lühiajalise muru. Karjamaa raiheina eeltoodust suurem osakaal on õigustatud ainult spordimurude ja vana muru pealtparandamiseks mõeldud seemnesegudes.

Teiseks tasub jälgida on aasnurmika osakaalu. Aasnurmika (ing. k. bluegrass, ladina k. Poa pratensis) osakaalust segus sõltub muru tallatavus. Tavalistes universaalmuru segudes peaks see olema 30 – 40%, spordimurudes vähemalt 40%.

Punase aruheina( ing.k. red fescue ja ladina k Festuca rubra ning lamba-aruheina (ing. k. Sheep fescue, ladina k. Festuca ovina) osakaalu järgi saab hinnata muru varjutaluvust ja põuakindlust. Mida rohkem on neid liike segus, seda paremini muru varju ja põuda talub. Samas tuleb pidada meeles, et kumbki neist kahest liigist ei püsi tugevalt tallatavas murus. Seetõttu on võimalik nende osakaalu järgi hinnata ka muru tallatavust (vt. vastust ka eelmisele küsimusele).

Muru rajamisel mullaga koonerdada ei tasu. See võib minna hiljem väga kalliks maksma. Mullakihi tüsedus peaks olema vähemalt 12cm. On veelgi parem, kui mulda on 20 cm. Mullakihi tüsedusest oleneb, kui palju tuleb Teil hiljem kulutada kastmisveele ja väetistele. NB! Sama nõue mullakihi tüseduse osas kehtib ka muruvaibast muru rajades.

Soovitav seda teha ei ole, kuid keelatud samuti mitte. Seemnesegud on liigiliselt koosseisult üsna sarnased. Kõik nad koosnevad valdavalt aasnurmikast, punasest aruheinast ja karjamaa raiheinast. Erinevad muru omadused saadakse liikide osakaalu muutmise teel segus. Toon siin ühe lihtsa näite. Aasnurmikat kasutatakse nii “Varjumuru” kui “Pallimuru” seemnesegudes. Kuid selle liigi osakaal on neis kahes segus täiesti erinev. Kuna aasnurmikas varjulistes kasvukohtades hästi ei püsi, võetakse seda varjumuru seemnesegusse väga vähe. Spordimurudes on ta aga hea tallamiskindluse tõttu domineeriv liik. Kui segada need kaks segu omavahel, siis saame omaduste poolest midagi nende kahe vahepealset, mis ei sobi kasutamiseks ei varjulises kasvukohas ega ka spordiväljakul.

Segude koostamisel arvestatakse ka sortide lehe laiuse ja värvi tooniga. Need peavad ühte segusse võetavatel sortidel olema sarnased. Eriti kehtib see kallimate seemnesegude puhul. Erinevates seemnesegudes kasutatavatel sortidel võivad need omadused erineda. Seega riskite erinevaid segusid kokku segades oma muru dekoratiivsusega.